Rohevik 2014: biomajandus

Rohevik uurib sel aastal biomajanduse olemust ja võimalusi biomajanduse põhimõtete juurutamiseks. Seekord on Rohevikul kanda laiem missioon – aitame ellu viia Euroopa Liidu Läänemere strateegia tegevuskava, mille üks osa on biomajandus. Strateegia raames koordineerib biomajanduse elluviimist Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Seni on heade partneritega kaardistatud huvipakkuvamad valdkonnad ning püütakse võrgustike loomise ja koostöö abil suurendada biomajanduse osatähtsust Läänemere äärsetes riikides.

Maailmas suureneb energiavajadus, ent fossiilkütused ammenduvad või muutuvad üha raskesti kättesaadavamaks. Osa maailma elanikkonnast nälgib, samal ajal suureneb rasvumine ja visatakse ära kolmandik inimestele toodetud toidust – 1,3 miljardit tonni aastas üleilmselt. Looduslikud kalavarud on kokku kuivanud, kuid klassikalistel kalakasvandustel on suur keskkonnakoormus jne.

Nende vastuolude lahendamisel nähakse abi biomajanduse juurutamisest. See on ressursside läbimõeldum kasutamine, uudsed biomassi tootmise ja kasutamise viisid. Kõige lihtsamalt kokku võttes on biomajanduse eesmärk jõuda biomassi tõhusaima kasutuseni, toota võimalikult palju väärtust ühest ühikust biomassist, maandades seejuures keskkonnariskid. Euroopa biomajanduse aastakäibeks hinnatakse üle 2 triljoni euro ning tööd saab ligikaudu 22 miljonit inimest.

Roheviku eesmärk on esmalt selgitada, mis on biomajandus, millest oodatakse tulu nii majandusele kui ka keskkonnale. Biomajandus, mis peaks pakkuma lahendusi mitmetele tänapäeva sõlmprobleemidele nagu kliima muutumine, maa ja linna arengu erinevused, kasvav keskkonnakoormus, ressursitõhusus, toiduohutus ja kättesaadavus, jäätmemajandus, innovaatiline majandustegevus.

Teisalt soovivad Roheviku korraldajad aidata kaasa biomajanduse juurutamisele Läänemere ääres olukorras, kus biomajandus on juba hõivanud märkimisväärse osa paljude Euroopa riikide otsustest ja tulevikust. Ettevõtjad loovad uusi ärimudeleid ning kasvab nõudlus biomajanduse võimalusi avava teadustöö järele. Läänemere piirkonnal on siin suurepärane stardipositsioon.

 

Rohevik 2014 Tartus: Biomajandus. Metsanduse ja põllumajanduse väärtusahelad

Roheviku Tartu foorumil 25. septembril Eesti Maaülikoolis anname ülevaate biomajandusest ja selle kasust ettevõtlusele. Keskendume metsamajanduse ja puidutöötlemise ning põllumajanduse ja toidutootmisega seotud väärtusahelatele ehk kuidas võimalikult tulemuslikult väärindada puitu, põllumajandussaadusi ning nende töötlemisel tekkivaid kõrval- ja jääkprodukte.

Teemad on valitud ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostööd tegevate teadus- ja arendusasutuste huvidest lähtuvalt.

Roheviku Tartu foorum toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Tartu Teaduspargi, Eesti Maaülikooliga, Tartu linna ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu koostöös.

 

Rohevik 2014 Tallinnas: Sinine Biomajandus. Kaardistamine ja koostöö

Ümarlaua ja töötoa vormis kaardistatakse mereressursside kasutamata võimalused ja vesiviljelus Põhja- ja Baltimaades. Eesmärk on esmalt tuvastada puudujäägid ressursside kaardistamises ning saada ülevaade vesiviljeluse arengueeldustest. Seejärel leida parim viis merelt/veest pärit biomassi kasutuselevõtuks ehk kuidas kõige tulemuslikult kasutada, toota ja väärindada veekeskkonnast pärit biomassi, arvestades seejuures kestlikkuse nõuetega.

Ümarlaua/töötoa toimumise täpsem aeg ja koht selguvad sügisel. Peakorraldaja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ootab ettepanekuid partnerluseks ja teema avamiseks.